Sagedased tualetiskäigud, öine urineerimine ja nõrk uriinijuga võivad mehe igapäevaelu häirida. Regulaarne liikumine toetab kuseteede tervist ja võib aidata vähendada vaevuste riski. Püsivate kaebuste põhjus tuleb siiski arstiga välja selgitada, sest kõik urineerimishäired ei ole seotud eesnäärmega.
Miks tasub rohkem liikuda
Uuringutes on aktiivsematel meestel täheldatud vähem urineerimiskaebusi. Liikumine aitab hoida kehakaalu, parandab ainevahetust ning toetab und ja vaimset heaolu. Samas ei tõesta need seosed, et treening üksi eesnäärmehaigusi ära hoiab. Liikumine ei ole ka tõestatud viis juba suurenenud eesnäärme vähendamiseks.
Pikk istumisaeg on seotud suurema urineerimisvaevuste riskiga. Vähene liikumine soodustab kehakaalu tõusu ning rasvumine on omakorda seotud eesnäärme healoomulise suurenemisega. Lihtne viis alustamiseks on tõusta iga 30–60 minuti järel püsti ja liikuda mõni minut. Jalutuskäigud tööpäeva sees täiendavad regulaarset treeningut.
Missugune liikumine
Täiskasvanule soovitatakse nädalas 150–300 minutit mõõduka koormusega liikumist ning vähemalt kahel päeval lihaseid tugevdavaid harjutusi. Mõõduka koormuse ajal hingamine kiireneb, kuid rääkida saab endiselt. Alustada võib 10–15 minutist korraga. Need on üldised tervisesoovitused, mitte eesnäärmehaiguse raviks määratud treeningannus.
Kõndimine ja kepikõnd on lihtsad viisid aktiivsuse suurendamiseks. Näiteks pooletunnine reibas jalutuskäik viiel päeval nädalas aitab täita liikumissoovituse alumise piiri.
Ujumine ja vesivõimlemine arendavad vastupidavust liigeseid vähem koormates ning võivad sobida ülekaalu või liigesevaevuste korral. Ükski ujumisstiil ei ole tõestatud teistest paremaks eesnäärmevaevuste raviks.
Jõutreening aitab säilitada lihasmassi ja igapäevast toimetulekut. Sobivad näiteks toolilt tõusmised, kummilindiharjutused ja jõukohased raskused. Pingutuse ajal tuleks välja hingata ning vältida liigset pressimist. Kui harjutus põhjustab vaagnavalu või süvendab uriinileket, tuleb koormust kohandada.
Kas jalgrattasõit võib vaevusi süvendada
Rattasõidust ei pea eesnäärme tervise pärast üldjuhul loobuma. Sadula surve lahklihale võib aga kroonilise vaagnavalu või prostatiidi korral sümptomeid süvendada. Abiks võivad olla sobiv sadul, õigesti seadistatud sõiduasend ja pausid. Valu või tuimuse tekkimisel tuleks sõit katkestada ning valida ajutiselt näiteks kõndimine või ujumine. Korduvad vaevused vajavad arsti hinnangut.
Liikumine täiendab ravi
Eesnäärme healoomulise suurenemise korral kuulub liikumine soovitatavate eluviisimuutuste hulka. Siiski on uuringute tõenduskindlus treeningu otsese mõju kohta urineerimissümptomitele madal. Seetõttu ei saa lubada, et kindel treening parandab uriinijuga või vähendab öiseid tualetiskäike.
Liikumise kõrval võib aidata kofeiini ja alkoholi vähendamine ning suurte joogikoguste vältimine vahetult enne magamaminekut. Päevast vedelikutarbimist ei tasu põhjendamatult piirata. Arsti määratud ravi tuleb jätkata ka enesetunde paranemisel.
Millal pöörduda arsti poole
Perearstiga tuleb nõu pidada, kui uriinijuga nõrgeneb, urineerimist on raske alustada, põis ei tundu tühjenevat või sage urineerimine häirib und ja igapäevaelu. Uusi või süvenevaid kaebusi ei peaks pidama lihtsalt vananemise paratamatuks osaks.
Abi tuleks koheselt otsida, kui kui tekib uriinipeetus, väljakannatamatu valu alakõhus, seljas või kubeme piirkonnas, teadvuse häired, segadustunne või tugev nõrkus. Kiiret hindamist vajavad ka palaviku ja külmavärinatega urineerimisvaevused. Nähtava vere korral uriinis tuleb arstiga kiiresti ühendust võtta ka siis, kui valu puudub.
